Soojuspump
Soojuspumba ostjale
Junkers soojuspumbad
Õhksoojuspumba ostjale
Õhk-vesi soojuspump AMITIME
Õhk-vesi soojuspump JUNKERS
Juhend AMITIME
 
 

 

Veidi selgitusi meie soojavajaduse kohta.

Soojatarbijad oleme me kõik. Kliima soojenemine pole veel jõudnud nii kaugele, et meie laiuskraadil talviti kütta poleks vaja.
Kõigi energiakandjate, iseäranis vedelkütuste hinnad on viimase paari aastaga läbi teinud nii suure tõusu kui ka kõva kukkumise. Maagaasi hind kasvas 2008.aastal jõudsalt ning kuigi 2009. aasta kevadel see pisut langes, siis 2010. aasta 1. septembrist on kantmeetri maagaasi hind koos aktsiisi ja Eesti Gaasi võrguteenusega 7,59 EEK. Kui arvestada kütteseadmete kasuteguriks 90 %, saame energia hinnaks 0,88 kr/kWh. 
Vedelgaasi hind on kogu aeg olnud võrreldav elektri hinnaga ning elektri hind Eestis jätkab vaikset kuid vääramatut tõusu. 1. septembril 2010 oli see sõltuvalt paketist 1,17...1,61 kr/kWh.
Siiski on olemas ka odavamaid variante. Mugav võimalus on kasutada õhk-vesi soojuspumpa koos mõne muu kütteallikaga.  Sellega saavutate võimaluse valida kütteliiki sõltuvalt teie enda ja teie maja vajadusest.
Siin toodud graafik iseloomustab meie soojavajadust. Horisontaalteljel on välistemperatuur. Parempoolsel püstteljel on päevad. Peene joonega graafik näitab temperatuuride kestvust ning näeme, et  kõige rohkem on meil  +1 ?C  päevi ( ca 21 päeva aastas).    Vasakpoolsel vertikaalteljel on hoone kütmiseks vajaminev võimsus. Sirge iseloomustab umbes 150 m2 maja võimsustarvet ( 12 kW  -21?C korral).  Keskmisel püstteljel on nende kahe korrutis: energia, mida maja vajab erinevatel välistemperatuuridel. Paksu joonega graafik näitab, et suurim soojavajadus on  –5...+5 ?C vahemikus. Samasugune kõver käib ka makstava raha kohta – suurim kulu jääb sellesse temperatuurivahemikku.


Õhk-vesi (ka õhk-õhk) soojuspumbad töötavad rahulikult veel –15 ?C juures, kuid nende võimsus on sel ajal ca 60 % nominaalsest. Siit järeldub, et õhk-vesi soojuspumpa pole mõtet valida tippkoormuse järgi vaid madalatel temperatuuridel tuleb talle lisaküttega appi tulla. Gaasitarbijad saavad gaasi kasutada, kuna nad peaksid nagunii aasta jooksul ära põletama üle 750 m3 gaasi, et jääda veel madalamasse hinnagruppi.  Lisaallikaks võib olla ka mistahes muu kolle. Millisel temperatuuril küttesüsteem abi nõuab, sõltub iga konkreetse maja suurusest ja küttelahenduse tüübist.
Oluline on, et maja küttesüsteem rahulduks eelpoolnimetatud suurima kulu temperatuurivahemikus
(-5...+5 ?C) madalate, kuni + 40 ?C temperatuuridega. See on vajalik, kuna  soojuspumbad saavutavad parima soojusteguri (COP) nimelt madalatemperatuurilises küttesüsteemis, näiteks põrandkütte korral. Samal põhjusel ei püüagi me õhk-vesi soojuspumbaga valmistada tarbevett ega, nagu eelpool jutuks, kütta väga külma ilma korral, kui soojuspumba võimsus ja COP langevad.
Nüüd arvutame natuke.  Oletame, et 150 m2 majas suudab gaasikatel aastas ära põletada 3000 m3 gaasi. See maksaks 3000 x 7,59 = 22770 krooni. Kui pool sellest energiast võtta soojuspumba abil välisõhust, siis COP = 3 korral kulutate vajaminevast energiast ( 14250 kWh) elektrienergiat  4750 kWh. See maksaks kalleima tariifi
(1,61 kr) korral 7647 krooni.  Nii suure elektrienergia tarbimise juures tuleks elektripakett muidugi ümber teha, siis võimaldaks soojuspumba kasutamine aastas kokku hoida 3700...7000 krooni. Sellega tehke mis tahate.
Seega. Ühendades õhk-vesi soojuspumba teie olemasolevasse küttesüsteemi saate te valida kahe energialiigi vahel ning valida neist parajasti odavama. Kattes osaliseltki oma küttevajaduse õhk-vesi soojuspumbast tuleva energiaga, säästate loodust ja raha. Gaasiküttele selle võimaluse lisamisega  hoiate kokku võõrast gaasi ja kasutate selle asemel ümbritseva keskkonna energiat.

Pakume teile väikese võimsusega õhk-vesi soojuspumpa AMITIME, 3,8 kW või AMITIME 6,7 kW

Selleks, et seda paigaldada saaks, on teil vaja kutsuda projektijuht asja hindama ning ...  

  1. ... veenduda, et teie küttesüsteem, või osa sellest, on madalatemperatuuriline, näit. põrandküte.
  2. ... leida soojuspumba välisosale koht. Soovitavalt katlaruumi lähedal
  3. ... leida soojuspumba siseosale koht. Võimaluse korral  4...5 m kaugusel välisosast ja soovitavalt katlaruumis või selle lähedal.
  4. ... kindlustada soojuspump elektritoitega. Vaja läheb ühte faasi (AC 230 V)  läbi 16 A kaitsme.

Simmo Paomets
Gaspre tehniline juht

Teenused:Lahendused:Kontakt
• www.gaspre.ee © 2015 •